Event report

Kokkuvõte 20.10.2021 Eesti Välisministeeriumis toimunud vestlusringist „Eesti diplomaatia kliimaeesmärkide teenistuses“. Peaesinejateks olid välisminister Eva-Maria Liimets ning kliima- ja energiapoliitika erisaadik Kaja Tael, vestlusringi juhtis Euroopa osakonna direktor Marika Linntam. Osalesid viie kooli gümnaasiumiõpilased, kokku 58 õppurit (40 neidu ja 17 noormeest) ning 2 pedagoogi. Vestlusringi oli võimalik jälgida ka internetis otseülekandena. Arutati järgmisi teemasid: EL kui üks eestvedaja rahvusvahelises kliimadiplomaatias, Eesti roll EL liikmesriigina, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte 26. kohtumine Glasgow’s. Puhas ja inimväärne elukeskkond, mis Eesti puhul on harjumuspärane, on sätestatud 2021.a. alates ühe inimõigusena. Mida saab inimene teha ja millistes valdkondades, et kliimamuutuste mõjusid vähendada? Kuidas hoida tasakaalus keskkonnahoiu ja majanduse vahel? EL on võtnud sihiks saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus, selle elluviimiseks esitas Euroopa Komisjon ettepanekute paketi „Eesmärk 55“. Nende eesmärkide elluviimine nõuab riikidelt investeeringuid, samuti elukäsitluse ja suhtumise muutust üksikisiku tasandil. CO2 heite vähendamiseks tuleb Eestis lõpetada põlevkivist elektrienergia tootmine. Viimasega kaasnevad regionaal- ja sotsiaalmajanduslikud mõjud, sest põlevkivitööstuses on olnud hõivatud arvestatav hulk inimesi mitukümmend aastat. Energia tootmise kõrval traditsioonilise toorme baasil on vaja uusi tehnoloogilisi lahendusi. Taastuvenergia osakaal suureneb. Tuumaenergia rakendamine laieneb. Hüdroenergia puhul on oluline energia salvestamine. Eestis on loodud Paldiski lähedal üks selline rajatis. Metsanduses tuleb leida tootmislahendused, mis vähendavad CO2 heidet. Valdavaks peaks kujunema säästlik ja hooliv hoiak keskkonda, mis avaldub muuhulgas plastpakendite kasutuse vähendamises ning olemasoleva plastprügi koristamises (algatus Teeme Ära!, mis levinud ka ülemaailmselt Let’s Do It World!). Elustiiil muutusega peab kaasnema ka säästlikum energia tarbimine. Viimast saavad toetada digilahendused (nt. Eesti Energia elektritarbimise distantsloendurid). EL-i kliima- ja keskkonna alaseid seisukohti püüame selgitada riikidele, kes EL-i ei kuulu. Näiteks kaubanduskoostöölepingutesse on lisatud säte, mis viitab 2016.a. Pariisi Kliimakokkuleppele. Keskkonnahoidlikku lähenemist saame tutvustada ka arengukoostöös kolmandate riikidega. Kuidas noored saavad panustada kliima- ja keskkonnahoidu? Soovitus 1 Keskkonnateadliku eluviisi kohta uuri lisainfot keskkonnaameti kodulehelt https://keskkonnaamet.ee/ Soovitus 2 Laiemat suhtlusvõimalust ja ideede vahetamist, sealhulgas rahvusvahelist, leiad Noorte Keskkonnanõukogust https://envir.ee/kaasamine-keskkonnateadlikkus/noorte-keskkonnanoukogu. Soovitus 3 Vaata enda ümber kodus ja kodukandis ning paku välja lahendus, mis aitab keskkonda hoida ja säästa. Kui see on asjakohane, siis leiab ta kindlasti järgimist!