Event report

Euroopa tuleviku arutelu „Rohepöörde mõju puidu- ja mööblitööstusele“ toimus 8. oktoobril kell 14.00-17.00 Võrumaa Kutsehariduskeskuse Kompetentsikeskuses TSENTER, kus arutati Euroopa Liidu rohelepet ja sellest tulenevaid võimalusi Eestis. Konverentsil osalesid Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets, Marku Lamp, Keskkonnaministeeriumi Eluslooduse üksuse asekantsler, Siim Kuresoo, Eestimaa Looduse Fond, Henrik Välja, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Kaspar Põder, Single.Earth, Sanna Kontinen UPM Plywood, manager of Environmental Affairs. Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi peaks EL seadma eesmärgiks saavutada 2035. aastaks maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris kliimaneutraalsuse. ELi metsastrateegia eesmärk on parandada ELi metsade kvaliteeti, kvantiteeti ja vastupanuvõimet. Sellega toetatakse metsamajandajaid ja metsapõhist biomajandust ning hoitakse samal ajal metsa ülestöötamine ja biomassi kasutamine kestlikul tasemel ja säilitatakse elurikkust. Osalejad arutasid kuidas Euroopa Liidu rohelepe mõjutab puidusektori tulevikutrende ja millised olulisemad muudatused on ees ootamas. Ideed ja ettepanekud: 1. Metsi, mis seoksid süsinikdioksiidi, peaks olema 2030. aastaks palju rohkem. Tuleb soodustada uute metsade istutamist. 2. Puitu kasutada nii, et seda saaks rohkem vääristada ning lisaväärtus oleks kõrgem. 3. Tarbijatel peaks olema võimalus osta rohkem keskkonnasõbralikke tooteid. Tulevikku vaatavad investeeringud on need, mis on kliimateadlikud. Konkurentsis püsimiseks tuleb ettenägelikult vastata tootmiskriteeriumitele ja tarbijate kliimast hoolivatele eelistustele. 4. Jäätmete puhul kasutada jäätmeid kasulike materjalidena. Suurem rõhk oleks sorteerimisel. Samuti on võimalus taaskasutada jääke küttematerjalina. 5. Puutuhka saab taaskasutada metsateede ehituses, purustatud puukoort materjalina teedeehituses ja komposteerimisel. 6. Regulatsioonid peaksid ergutama innovatsiooni. Muutuvad keskkonnad pakuvad võimalusi uute tehnoloogiate ja lahenduste tekkeks. 7. Transpordi osakaalu jäätmekäitluses vähendada, kuna transport on üks põhiline emissioonide tekitajaid. Võimaluse korral jäätmeid kohapeal kasutada, selle asemel, et jääke pikki vahemaid käitlusse transportida. 8. Tehased saavad kasutada endale soetatud bioloogilise saastevee puhastusseadmeid. Enamus tehased saadavad oma saastevee kohalikku jaama, kuid võiksid vett puhastada kohapeal. Vett on hetkel piisavas koguses, kuid potentsiaalse riskiallikana tuleb arvestada ka liigset veekasutust. 9. Tuleb teha alginvesteeringuid uude tehnoloogiasse, et energia kasutamist vähendada. Samuti tuleb tööjõu käitumist analüüsida ja vähendada nende energiakasutamist. 10. Fossiilsed materjalid on tootmisprotsessis võimalik asendada biomaterjalidega - näiteks ligniini kasutamine. 11. Suurendada metsaprotsenti, kuid mitte põllumaa arvelt. Metsa intensiivselt majandades oleks Eestis võimalik saada hektarilt kaks tuhat eurot lisandväärtust aastas. Erasektor võiks CO2 kvoodi raha metsaomanikule maksta. 12. Peame leidma ühiskonnana kliimamuutuste pidurdamiseks õiglase lahenduse, kuid vaid nii, et keegi ei kannataks või ei jääks maha. 13. Tuleb hakata järjest rohkem kasutama jätkusuutlikku metsamajandamist. Püsimetsandust rakendama, sest läbi selle saame metsadest materjali kätte, mets jätkab süsiniku sidumist, säilib liigirikkus ja rekreatiivne väärtus metsades.