Event report

Euroopa tuleviku arutelu „Rohepöörde mõju Saaremaale“ toimus 7. oktoobril kell 15.30-17.30 Saare Arenduskeskuses, kus arutati Euroopa Liidu rohelepet ja sellest tulenevaid võimalusi Eestis. Konverentsil osalesid Euroopa Komisjoni Eesti esindus koos Riigikantselei ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Seminaril osalesid: Sandra Johanne Selander, Skåne maakonna kliima- ja energiastrateeg, Keit Kasemets, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht, Anu Eslas, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meretuuleenergia valdkonnajuht ja Gert Siniloo, Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunik. Osalejad arutasid, kuidas taastuvenergia ning rohepöörde võimalusi Saaremaal paremini ära kasutada. Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärk on aastaks 2050 muutuda kliimaneutraalseks. Kuidas kõige targemini rakendada kliimapoliitikaga seotud võimalusi kohalikul ja riiklikul tasandil? Ideed ja ettepanekud: 1. Olemasolevate olude kasutamine. Kliima ja geograafilisi eripärasusi tuleb EL-is energia tootmiseks ära kasutada, näiteks rannikuäärsed tuuliseid piirkondi, või päikeserohkeid alasi. Läänemere tuuleenergia potentsiaal aastaks 2050 on 83-93GW. 2. Kliimasõbralikud investeeringud. Esmakordselt on nii suurel hulgal rahalisi vahendeid investeeringuteks, et viia läbi rohepööre. Toetusi on energiaefektiivsuse suurendamiseks, uute toodete ja tehnoloogiate arendamiseks. Seega on uutele ettevõtjatele pinnas soodne alustada kliimasõbraliku ettevõtlusega ning turul olevatel firmadel hea aeg suunata oma tootmisprotsessid süsinikneutraalseks. 3. Pangad soodustavad keskkonnasõbralikke eesmärke. Krediidiasutustest saab soodsama liisingu keskkonnasõbralikumale autole ja majalaenu energiasäästlikumale hoonele. 4. Energiasõltumatus. Kui EL-is oleks rohkem taastuvenergiaallikaid, siis sõltuvus energia sisseostust oleks väikesem. 5. Energiaühistute loomine, mis vähendab energiatarbimist. Energiaühistu kaudu on igaühel võimalik saada päikese- või tuulepargi osanikuks ja teenida sedasi pikaajalist stabiilset tulu keskkonnahoidlikul viisil. Energiaühistu abil rajatakse inimestele endile kuuluvad taastuvenergia jaamad kohtadesse, kus on kohalik huvi ja energiavajadus. 6. Tuuleparkide rajamine muudab kohalikke majandusstruktuure positiivses suunas tekitades töökohti. Ettevõtlus on palju kasvanud piirkondades kuhu on tuulepargid rajatud. Sadamad on olulised transiidi ja tööjõu liikumise jaoks ning hotellid ehitajate ja tuulegeneraatorite hooldajate majutamiseks. Lisaks teenivad kasu poed ja restoranid ning kasvab turism. 7. Võimalus luua ja tekitada meretuuleenergia kompetentsi keskus ja arendustegevuse piirkond. Rohepöörde soodsa keskkonna loomiseks tuleb: 1. Leida poliitiline tahe, mis kandub kogukondade tahtesse, et elanikkonnal oleks toetav hoiak. 2. Teha koostööd riigiga. Üheskoos keskkonnaministeeriumi ja arendajatega samade eesmärkide nimel töötada. Riigid soovivad luua võimalusi taastuvenergia arendamiseks kogukondadega koos. 3. Tagada elektriline varustuskindlus. 4. Ühistransport muuta kliimasõbralikuks ja seejärel kliimaneutraalseks. Peab hakkama kasutama vesinikutehnoloogiat ja elektritransporti. 5. Energiaefektiivsust suurendada. Kas EL, riigi või isegi kohalike toetusskeemide läbi avalikud ja kohalikud majad renoveerida ja muuta energiatõhusamaks. Keskkonnasäästlik ühistransport. 6. Tõsta praeguseid energiaefektiivsuse eesmärke 7. Tuleb tutvuda merepõhja floora ja faunaga ning kasutada ära kohalikku pädevust ja kogukondi. Võib küsida kohalikelt ja kogukonnaorganisatsioonidelt (näiteks kalurid ja keskkonnaorganisatsioonid) lisainfot mere kohta. 8. Taluvustasu. On olemas häid näiteid kompensatsiooni laialijagamisest, mida makstakse kohalikele elanikele tuulikute puhul. 9. Kohalikud võimalused. Tuleb leida ettevõtjad, kes saavad olla tarneahelas abiks. Ettevõtjad, kel on kohalikke teadmisi ning kes soovivad panustada, tuleb kaasata.