Event report

COFE arutelude sarja viies ja viimane kohtumine toimus 14.10.2021 Pärnus, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži raamatukogus. Kohtumist modereeris Kaupo Meiel, panelistidena osalesid: Andrus Aljas, Estonia Spa Hotels juhataja; Taavi Markson, Pärnu Ühendab; Triine Kose, Pärnu linna noortekogu; Mark Soosaar, Sotsiaaldemokraatlik Erakond; Sulev Alajõe, Eesti200; Annely Akkermann Reformierakond; Andres Metsoja, Isamaa; Alar Laneman, EKRE. Osalejad arutasid elu paremaks muutmise üle Pärnus, Eestis ja Euroopas. Lisaks otsiti vastuseid küsimustele, millised peaksid olema Eesti Euroopa-suunalised prioriteedid ja eesmärgid, mis on need teemad ja tegevused millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata ning milline on või peaks olema Pärnu koht Euroopas? Ideed ja ettepanekud: • Rohepöörde saavutamiseks Eestis tuleb muuta mõtteviisi nii linnakodanike kui poliitikute tasandil. Koomale tuleb tõmmata tarbimist ja senisest enam teadvustada ning väärindada loodust. Tuleb jõuda kiiremini taastuvenergia isetootmiseni mastaapses mahus, näiteks tuuleparkide loomise, hoonete renoveerimise, päikesepaneelide paigaldamise, vesinikutehnoloogia arendamise kaudu. Peame olema aktiivsemad nii rahvusvahelisel tasandil kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. • Eesti ja Pärnu peaks olema rohelise turismi sihtkoht. • Suuremat rõhku tuleb pöörata tervisele. Seda saab teha pöörates rohkem tähelepanu sh õhu kvaliteedile. Tervislik, turvaline, puhas eluruum ja jätkusuutlik toimetamine on tuleviku Euroopa alustalaks. • Teadus nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil on oluline rohepöörde suunanäitaja. • Tuuleparkide rajamisel tuleb arvestada loodushoiu ja kohaliku eluolu kaitset. Lisaks tuleb ära kasutada kõik tuuleparkide rajamisega kaasuvad võimalused, nt tuuleparkide hooldamine kohalike inimeste poolt, uued tekkivad eluvormid jne, kuid vaja on välja tuua ka negatiivsed mõjud, nt aegunud tuulikute realiseerimise probleemid. • Igal generatsioonil on oma roll täita. Noored mõtlevad teisiti, leiavad, et tuleb tegutseda. Noortel on kliimaärevus - miks poliitikud viivitavad muudatustega, mis on nii massiivsed? Arvestades (noorte) nõudlust peame olema ajakavas ambitsioonikamad. Muutusi tuleb alustada haridussüsteemist, liigne hirmutamine on vastutustundetu. • Tuleb investeerida haridusse. Kaasaegne inimene peaks omama vähemalt keskharidust, põhikooli haridus ei ole piisav. Tugevdada tuleb ka piirkondlikke ülikoole, et ei toimuks ajude äravoolu. Tippteadust tuleb soodustada, seda on teatud regioonides väga vähe. • Euroopa kaasrahastuse parima kasutuse eesmärgil tuleks tõsta kohaliku tasandi võimekust, sh rahvusvahelise koostöö ja suhtluse valdkonnas. • Euroopa Liidu eelarvet tuleks rakendada transpordivõrgu arendamiseks, nt Rail Baltica, ja noortele eluaseme tagamiseks. • Euroopa Liit võidab ühtsusest. Praegu konkureerime liiga palju liikmesriikide vahel aga peaksime seljad liikmesriikide üleselt kokku panema ja konkureerima eeskätt Aasia ja Ameerika majandusruumiga. • Euroopa Liidu otsustusprotsess tuleb muuta kiiremaks ja lihtsamaks.